1. Katsete ja andmestiku kirjeldus

Pruun-kuldtiiva (Lycaena tityrus) emasliblikate munemiskäitumise uurimiseks viidi läbi munemiseelistuskatsed, mille eesmärk oli uurida, kuidas liigikaaslaste munade olemasolu potentsiaalsel munemistaimel väike oblikal (Rumex acetosella) mõjutab liblikate munemiseelistust. Katsed viidi läbi 2018. ja 2019. aastal juuli ja augusti kuus pruun-kuldtiiva teise põlvkonna emaste liblikatega. Enamus katses kasutatud liblikaid koguti Järvselja looduskaitseala ümbrusest Parapalu, Meerapalu ja Kõivusaare külade ümbruses asuvatelt kuivadelt niitudelt. Lisaks koguti üksikuid liblikaid ka Vellavere, Rootsiküla, Juusa/Tedre, Piusa ja Pärapaku elupaikadest. Kogutud liblikaid hoiti enne katse algust standardiseeritud tingimustes labori kliimakappides aklimatiseerumispäeval enne katsepäeva.

Katses kasutati nelja eri taimemanipulatsiooni (“trea”):

Eesmärk on teada saada, kas mõnda taimetöötlust on munemiseks rohkem või vähem eelistatud kui teisi. Selleks peab uurima, kas on erinevusi munetud munade arvus taimetöötluste vahel. Et välistada taimede enda tunnuste mõju munemiseelistusele, peab uurima ka seda, kas taime suurus või taime lehtede arv mõjutas munemistaime eelistust.Samuti pakub andmestikus huvi see, kas leidub korrelatsioone erinevate tunnuste vahel.

Katsed viidi läbi katsekastides, kuhu pandi vastava töötlusega taimed, suhkrulahusega immutatud salvrätik liblikale toiduks ning kõige lõpus lasti kasti ka katses osalev liblikas. Katse kestis 8 h, mille järel loeti taimedele juurde munetud munad üle. Mõndasid liblikaid kasutati katseperioodi jooksul mitu korda. Katsedisainid erinesid 2018. ja 2019. aastatel. 2018. aastal oli üheks replikaadiks neli taimetöötlust ja liblikas, kuid 2019. aastal oli üheks replikaadiks üks liblikas ühe juhuslikult valitud taimetöötlusega. Lisaks hoiti 2019. aastal lisatöötlusena (“trea2”) osasid liblikaid aklimatiseerumispäeval grupiti koos ning teisi üksikult, et vaadata, kas populatsiooni tiheduse kasvu imiteerides muutub ka munemiseelistus.

2. Andmete analüüs

Peaaegu kõikide 2019. aastal katsetes osalenud liblikatega viidi katsed läbi kaks korda, kus kahe katsepäeva vahel oli aklimatiseerumispäev. Ka 2018. aastal kasutati mõndasid liblikaid katsetes mitu korda.Seega tuleb kogu andmestiku analüüsil vältida pseudoreplikatsiooni, võttes analüüsil arvesse ka seda mitmendat korda liblikas kastes oli.

2.1. Katses osalenud liblikad ja katsetingimused

Kokku on andmestikus mõlema aasta lõikes läbi viidud 290 katset 261 eri liblikaga. Millest 132 osalesid katses 2018. aastal ning 129 liblikat 2019. aastal.

Katses osalenud liblikate keskmine parema tiiva pikkus oli 16.1 mm. Keskmine liblikate kaal enne katse algust oli 43.75 g ning katse lõpus 43.22. Katses osalemine ei mõjutanud liblikate kaalu (paired t-test p =0.19). Liblikad olid enne katse algust laboris veetnud keskmiselt 3.13 päeva. Keskmiselt kestis üks katse 7.98 tundi. Keskmine temperatuur katsekastides oli 28.5 \(^\circ\)C.

2.2. Katses osalenud taimed

Kokku kasutati katses 290 eri väike oblika taime isendit, millest 2018. aastal 160 ja 2019. aastal 130 taime. Väike oblika taimed koguti loodusest ning pandi kasvama eraldi topsidesse stoolonite (võrsete) kaupa. Enne katseperioodi algust hoiti neid standardiseeritud tingimustel kliimakappides ning kasteti veega. Katses osalenud taimede keskmine kõrgus oli 7.88. Keskmiselt oli taimedel lehti 17(mediaan 15).

2.3. Juurde munetud munade arv

Kõikidest katsetest munesid emasliblikad 58.3 % korral. Keskmiselt oli töötlusega taimedel enne mune 13.1527778 (mediaan = 10). Keskmine juurde munetud munade arv kõikide taimetöötluste lõikes oli 9.9585799 (mediaan = 6). Juurde munetud munade arv allub Poissoni jaotusele (Joonis 4.).

2.3.1 Taime töötluse mõju munemiseelistusele

Esmalt uurin katseid, kus liblikad olid esimest korda katses. Keskmine ühele taimele munetud munade arv oli esimestel katsekordadel kahe aasta lõikes märkimisväärselt erine (). Kui 2018. aastal oli keskmine munetud munade arv vahemikus 0,9 kuni 3,2, siis 2019. aastal jäi keskmine munade arv vahemikku 10,8 - 17,4 (Tabel 2 ja 3).

Seega oli 2018. aastal ühele taimele munetud munade arv suurusjärgu võrra madalam, mis on ilmselt mõjutatud sellest, et 2018. aastal oli liblikal korraga valida nelja erineva taime vahel. Samas kui 209. aastal oli liblikas ühe taimega koos ning tal oli valida, kas ta muneb sellele taimele või mitte. Mõlema aasta puhul on aga näha, et keskmine munetud munade arv eemaldatud munadega taimedel on teistest taimetöötlustest kõrgem. Ka 2019. aasta teisel katsekorral on keskmine munade arv munadega taimedel kõrgem (Tabel 4). Samuti on veidi kõrgem munade arv munadega taimedel 2018. aasta esimestekatsete hulgas ning 2019. aasta teisel katsekorral. Kas keskmiste munetud munade hulkade vahe ka statistiliselt oluliseks tuleb, on vaja testida keerulistemate mudelitega, mida siin töös ei käsitleta.

## `summarise()` regrouping output by 'trea' (override with `.groups` argument)
## `summarise()` regrouping output by 'trea' (override with `.groups` argument)
## `summarise()` regrouping output by 'trea' (override with `.groups` argument)

Järgnevalt uurin vaid nende katsete andmeid, mille jooksul liblikad hakkasid munema.

Kontrolltaimedele munetud munade arvu kõikide teiste taimetöötlustega võrreldes, on küll veidi rohkem mune munetud töötlusega taimedele, kuid see erinevus ei tule t.testiga oluliseks (2018 , 2019 , kokku mõlemal aastal ).

2.3.2. Taime tunnuste mõju munemiseelistusele

Taimede kõrgus ning taime lehtede arv ei korreleerunud kumbki juurde munetud munade arvuga (Joonis 8.-10., taime kõrgus ja juurde munetud munade arv p = 0.92, lehtede arv ja juurde munetud munade arv p = 0.6). Küllaga korreleerusid omavahel enne katset taimele munetud munade arv ja taime lehtede arv (p = 0.04). Samuti korrelleerub omavahel juurde munetud munade arv ja taimel enne katset olnud munade arv (p = 3.750871110^{-5}).